Ülesanne 4.1

Ülesanne 4.2

Inimesed ei loe veebilehel teksti, vaid skaneerivad seda - libistavad pilguga kiirelt üle ekraani, otsides vastust küsimusele “kas see tekst sisaldab infot, mida ma otsin?” Otsused tehakse väga kiiresti ja äärmiselt napi info põhjal - silm otsib üksikuid märksõnu, pilte, pealkirju, selle asemel, et hakata teksti otsast põhjalikult lugema.Veebisisu tarbimist mõjutab kõige rohkem asjaolu, et kasutaja on oma meediumiga aktiivses suhtes. Ajalehte lugedes on inimene passiivne, tal ei ole võimalik paberlehega “suhelda”, klikkida, kommenteerida, ega teha muid toiminguid. Seetõttu loetakse suuri tekstimassiive kergemini algusest lõpuni läbi.Veebis inimene klikib ja liigub lehtedel ringi ning lugema hakkamise asemel esmalt vaid silmitseb ehk skaneerib seda. Vaid juhul, kui miski tema tähelepanu köidab, võib ta jääda sisu põhjalikumalt lugema. Tähelepanu võitmiseks peavad veebilehe teatud struktuursed osad - tiitel, pealkiri, sissejuhatus - olema atraktiivselt kirjutatud. Kui kasutaja ülikiiresti soovitut ei leia, läheb ta lehelt minema - see tegevus on alati vaid 1 hiireklõpsu kaugusel.Uuringud on näidanud, et mida pikem tekst, seda väiksem osa sellest läbi loetakse. 600-sõnalisest tekstist loetakse keskmiselt läbi 20-30% tekstist.See ei tähenda, et pikemaid tekste ei tohiks kirjutada. Arvestama peab aga sellega, et paratamatult suurt osa sellest ei loeta. Enim tähelepanu saavad tavaliselt teksti 2 esimest lõiku. Edasi hakkab silm infot juba väga valikuliselt sorteerima.Siit tuleneb väga tähtis veebiteksti kirjutamise põhimõte: olulisim ettepoole. Alustada tuleb juhtlõiguga, mis võtab kokku artikli sisu. Esimese paari lõiguga tuleb ära öelda põhiline info, kogu muu tekst laiendab ja annab tausta. Seega on veebiteksti struktuur põhimõtteliselt sama nagu uudisel.

Ülesanne 4.3

Olulisuse ettepoole seadmise põhimõte kehtib ka üksikute tekstielementide - näiteks pealkirjade ja tekstilõikude puhul. Lugeja haarab silmaga esmalt vaid tekstielemendi 2-3 esimest sõna. Sestap on tähtis, et need kannaksid olulist infot, sisaldaksid lugeja jaoks olulisi märksõnu. Teksti liigendamine on teine väga oluline vahend tähelepanu hoidmiseks. Eriti pika teksti puhul. Lühikesed lõigud, vahepealkirjad, loendid ja rõhutamine aitavad lugejal paremini teksti skaneerida ja endale vajalikku leida. Lisaks tekstile, mida kasutajad saavad veebilehel lugeda, on tekst, mida vajavad sisu kuvamiseks ja indekseerimiseks otsingumootorid ja ekraanilugejad. Ka selle loomisele tuleb pöörata suurt tähelepanu. Tiitel ja sisukirjeldus tuleb luua iga veebiteksti juurde ning need peavad olema igal alalehel unikaalsed. Neid kuvatakse otsimootorite otsingutulemuste lehtedel ja nende põhjal teevad inimesed otsuse, kas lehte külastada või mitte. Alternatiivsed kirjeldused tuleb lisada kõikidele piltidele, linkidele, javascripti ja Flash- elementidele (nupud, animatsioonid jms). Nii näevad nende sisu ka otsingumootorid ja nägemispuuetega inimeste ekraanilugerid. Ilma sisukirjeldusteta ei saa need aru, mida piltidel kujutatakse või mis on neile kirjutatud. Oluliste märksõnade kasutamine alternatiivsetes kirjeldustes aitab kaasa ka lehe leitavusele otsingumootoritest. Otsingumootorite osakaal veebisisu kättesaadavaks tegemisel on tänapäeval väga suur. Ligi 80 % inimestest alustab uue info otsimist otsimootoritest. Teksti kirjutajal on suur mõju sellele, kuidas tema loodud sisu internetis nähtav ja kättesaadav on.Infot otsima hakates sisestab inimene otsingumootorisse enda jaoks teemat kõige paremini kirjeldavad märksõnad. Otsingumootor kuvab seepeale enda arust parimad vasted.

Ülesanne 5.1

Tunniplaan 19.09.2022-25.09.2022
Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede
8:30 - Arvutigraafika 8:30 - Veebirakenduse loomine 8:30 - Arvutigraafika
10.15 - Matemaatika 10.15 - Programmeerimise alused 10.15 - Rakendustarkvara
11.55 - Rakendustarkvara 11.55 - Digitehnoloogia alused 11.55 - Digitehnoloogia alused 11.55 - Veebirakenduse loomine
14.10 - E-portfoolio koostamine 14.10 - Matemaatika 14.10 - Programmeerimise alused

Ülesanne 5.2

Toolid on mugavad.

Ülesanne 5.3

Koertespetsialist: nad on elavad hinged nagu meiegi

Möödunud nädalavahetuse traagilise juhtumi taustal, kui nelja-aastane laps suri koeraründe tagajärjel saadud vigastustesse, uuris Postimees, miks koerad üldse ründavad, kuidas seda vältida ning kui paljude selliste olukordadega tuleb silmitsi seista arstidel. Möödunud nädalavahetuse traagilise juhtumi taustal, kui nelja-aastane laps suri koeraründe tagajärjel saadud vigastustesse, uuris Postimees, miks koerad üldse ründavad, kuidas seda vältida ja kui paljude selliste olukordadega tuleb silmitsi seista arstidel. Koeratreener ja koeraomanike koolitaja Kristina Mägi ütles, et koer võib rünnata, kui tunneb, et ei saa muud moodi oma heaolu või turvalisust säilitada.

Ülesanne 5.4

Elektrihind
21.september 5.-6. - 297.28
7.-8. - 416.76
9.-10. - 527.66
11.-12 - 360.12